Registreeri massaaž‎ile

Liitu Uudiskirjaga

Bursiit ehk liigespõletik

Fakte bursiidist ehk liigespõletikust

Bursiit on liiges piirkonna põletik ehk selle osa, mis jääb kahe liigespea vahele, kus on liigestele nii vajalik vedelik, mis aitab vähendada igasugust hõõrdumist meie kehas.

Trauma, infektsioon või peitunud reumaatiline konditsioon võivad kõik liigesvahe vedeliku põletikku tekitada.

Meie kehas on 160 kohta, kus bursiit võib tekkida – kõige suuremad neist on suuremate liigeste juures nagu õlad, küünarnukk, puusad ja põlved.

Mis tekitab põletikku?

Põletik võib tekkida traumast, infektsioonist või reumaatilisest konditsioonist. Näiteks võib ka nii kerge vigastus nagu seda on raske koti tõstmine autosse viia põletiku tekkimiseni õlas. Põlvebursiit võib tekkida infektsioonist, kui kriimustate ennast kukkudes asaldil. Ja küünarnukk võib põletiku saada bodagrast. Vahel seostub bursiidiga ka kõõluspõletik ja seda eriti kui tegu on õlaga.

Sümptomid:

Bursiidi tunnused on otseselt seotud põletiku suurusest ja liigespiirkonnast. Koht võib tekitada lokaalset valu ja tundlikkust. Kui vedelik on aga väga põletikuline läheb vastav piirkond ka paiste ja muutub jäigaks, minnes vahel ka punaseks ja soojaks.

Tihtipeale tekitab põletik nii suurt valu,et ka keharaskus on üna talumatu. Näiteks puusabursiit võib tekitada tunde, et külili olla on ka võimatu.

Diagnoos:

Nagu öeldud on bursiidi tunnusmärkideks lokaalne valu või paistetus, tundlikkus ja valu liigutusel. Ka röntgen suudab mingil määral tuvastada põletikku, kui tegemist on juba kroonilise bursiidiga, kuid see pole alati kinnituse saamiseks vajalik.

Ravi:maxresdefault

Kui tegemist pole infektsiooniga on ravi veidi kergem – põletiku vastased tabletid, külm ja kinesioloogiline teipimine.

Juhul kui on tegemist aga ägeda infektsiooniga raskendatakse juba anitibiootikume ning kui see ei aita tehakse ka operatsioon. Kroonilise põletiku korral võidakse teha ka hormoonsüst, kui aga sellest pole abi jällegi operatsioon, mille käigus eemaldatakse limapaun

Ennetamine:

Vältida kroonilise ülekoormuse teket, kanda õigeid jalatseid ning treeninguid alustada korraliku soojendusega ning lõpetada vastavate venitusharjutustega.

NB! Väljas treenides tuleks kindlasti jälgida, et venitusi tehes oleksite soe, kui hakkate maha jahtuma tehke uuesti mõned soojendusharjutused või jätke venitamine koduseinte vahele.

Päikest ning positiivsust!

Kelli Palmiste
Eviva OÜ