Registreeri massaaž‎ile

Liitu Uudiskirjaga

Düsleksia

Düsleksia on spetsiifiline lugemishäire, mis johtub  ajus tekkiva graafiliste sümbolite töötlemise defektist. See on õppevõimetus, mis muudab aju võimet kirjaliku materjali läbi töödata. Enamasti tähendab see raskusi sõnade ära tundmisel, õigekirjas ja dekodeerimises ehk teatud numbrite ja märkide tõlgendamisel. Ehk siis düsleksiaga inimestel on raskusi lugemisel.

On tähtis teada, et düsleksia on neuroloogiline ja tihtipeale ka geneetiline konditsioon ja ei ole sugugi seotud  kehva õpetuse, juhendamise või  halbades tingimustes üles kasvamisega. See ei ole kuidagi seotud intelligentsiga – näiteks Albert Einstein oli düsleksik – ning see on linguistiline probleem ja pole kuidagi seotud nägemisega.

Mõjud:

Düsleksia varieerub oma olemuselt – erinevatel isikutel on erinevad sümptomid. Ainus kindel jagatud joon on see, et nad loevad kehvemalt kui tavaliselt selles vanuses olevad inimesed. Oluline on ka märkida, et düsleksia on erinev lugemis väärarengust, mis võib viidata mentaalsele väärarengule või kultuurilisele puudusele.

Ei ole sugugi harv nähe, et koolides on erinevas astmes düsleksikuid enam kui üks – lausa kaheksal protsendil õpilastest on mingil määral düsleksia.

Ameerika näidet appi võttes arvatakse, et umbes 15 – 20 % Ameeriklastel esineb mingisuguseid düsleksia sümptomeid nende seas vigane lugemine, kehv õigekiri või sarnaste sõnade segamini ajamine.

Ka britid on teinud uuringuid ning jõudnud järeldusele, et umbes 4-8% koolilastest on mingisugune düsleksia vorm.

Kas etnilisus on määrav faktor?

Düsleksia ei vali etnilisust, kuid siiski on emakeelel ka tähtsus. Keel, millel on selge seos hääldusel ja kirjapildil  ning mille grammatika on kindlate reeglitega, nagu Itaalia või Hispaania keel, siis võib neil inimestel olla veidi lihtsam toime tulla.

Inglise keele puhul, kus kirjapilt ning hääldus on erinev võib see olla düsleksikule raskem.

Sümptomid ja märgid:

  • Lugema õppimine – kuigi intelligents ja hea õpetus on lapsel olemas, on tal ikkagi raskusi lugema õppimisel.
  • Teetähised: hiljem – laps õpib roomama, kõndima, rääkima viskama või püüdma asju, rattaga sõitma jmt veidi hiljem, kui enamik lapsi.
  • Kõne – lisaks sellele, et rääkima õppimine on aeglane, hääldab laps ka sõnu valesti, leiab, et riimid on ekstra rasked ja ei pruugi hästi sõnade hääldusi tajuda.
  • Faktide aeglane õppimine – lapsed õpivad tähestikku ja tähtede hääldust aeglasemalt. Ka võib olla raske mäletada nädalapäevi, kuid, värve ja mõningaid aritmeetilisi tabeleid.
  • Koordinatsioon – laps võib tunduda kohmakam, kui teised tema ealised. Ka asjade püüdmine võib olla raske.
  • Vasak ja parem – need on tihtipeale segamini
  • Õigekiri – areng on aeglasem. Lapsel võib üks päev sõna selge olla, kuid järgmine päev see juba meelest ära olla läinud. Ka sama sõna võib samal lehel olla erinevat moodi kirjutatud.
  • Probleemid häälikutega – see tähendab kõnes olevate häälikute segamini ajamist. Ehk kui sõnas on enam kui kaks silpi, läheb see protsess raskemaks. Inglise keelest tuues näite „unfortunately“ puhul võib düsleksikul olla arusaam häälte „un“ ja „ly“ puhul olemas, kuid mitte nende vahele jäävate silpide osas.
  • Tähelepanuvõime – düsleksiaga lastel on tihtipeale keeruline pikalt ühele asjale keskenduda. Düsleksikud ise kirjeldavad seda nii,et pärast mitut minutit lakkamatut pusimist, on laps mentaalselt väsinud. Paljudel düsleksikutel on ka ADHD – ehk hüperaktiivsus ja keskendumisraskused.
  • Järjepanu ideed – Düsleksiku järjestikused ideed võivad tavainimesele tunduda ebaloogilise jadana.
  • Autoimmuunsus – paljudel düsleksikutel on ka enam autoimmuunseid probleeme, nagu heindapalavik, astma, ekseemid ja teised allergiad.

Ravi

On tähtis teada, et see ei ole haigus.  Kuid see tähendab, et kuna meie keskkond on üles ehitatud lugemisele ja kirjutamisele, teeb see düsleksiaga maadlevate inimeste elu raskemaks.

Kuna seda ei loeta haiguseks ei ole olemas ka ravi, kuid abi saab väga palju toetusest ning spetsialistidelt, kes aitavad selle probleemiga toime tulla.

Kui lapsel on düsleksia on võimalik ka lapsele vastav programm luua – erinevad tehnikad aitavad palju nii lugemisele, nägemisele ja ka kuulmisele kaasa.

Näiteks aitab mõningatel lastel näpuga rea ajamine lugemisele kaasa.

Peamine on olla toetav ning mitte neid maha teha, sest nagu öeldud võib düsleksiaga maadleja olla muidu lausa geenius.

http://www.medicalnewstoday.com/articles/186787.php

Niiet on oluline teada, et düsleksik võib tegelikult olla briljantne just seetõttu, et tal on see niiöelda häire. Kuid nende tugevad küljed kipuvad peitu jääma ja nende õnnestumised koperdama negatiivse suhtumise ja õppekeskkonna taha.

Olge sallivad ning aidake oma lähedasi, kellel on see probleem. Kellelegi ei meeldi, kui nende üle nalja heidetakse seda enam, kui see pole otseselt nende teha vaid on tingitud nende organismi erisusest.

Päikest ning positiivsust!

Kelli Koppelmann
Eviva OÜ