Kael – valu, põhjused ja ravi

Kael on meie lülisamba üks liikuvamaid osasid. Meil asetseb siin hulk üksteisega põimunud lihaseid, mis liigutavad pead, kaela ja õlgu, olles omavahel seotud oma töös. Kõigele lisaks kaalub inimese pea ligikaudu 5 kg. Seega ei ole vist kuigi palju mõtet küsida „Kui paljudel on elu jooksul olnud kael kange ?“  Vastuseks julgen arvata, et enamusel. Mida aga enamasti ei osata kokku viia on fakt, et kaela traumadest, lihaste ülepingest, sundasenditest jms sõltuvad ka silmanägemine, käte ning ülaselja tundmused ja valud.

Käte “ära suremine” kaelast kiirguv valu pähe või kätte, tihtipeale ka pingepeavalud tulenevad peamiselt kas ülepinges lihastest õlavöötme piirkonnas või aferentse närvikiu pitsumisest kaelaosas. Verevarustus ning ainevahetus ei saa normaalselt ringelda – lihased ei saa hapnikku ning närvide töö on takistatud.

Pinge ja stress

Kael annab märku sellest kui oleme stressis – enamasti koguneb kogu pinge kaela tagumistesse ja õlavöötme lihastesse pitsitades jällegi närve ning verevarustust päädides tihtipeale peavalude, väsimuse ning nö mõtete „kinni jooksmisega“. Võiks lausa ütelda, et kaelalihased ning õlavööde on organismi stressi pingemõõtjateks.

Kaelavalude põhjused

Kaela ära magamine on üsna ebameeldiv kogemus – lihased on jäigad ja pead on valus ja mitmel juhul lausa võimatu keerata. See juhtub kui lihaste asend on ebaloomulik ning seda mitu tundi, teeme magades vale liigutuse või puhub aknast tuul peale ning külmetame. Kui spasmid mööduvad ja lihas lõtvub saab jällegi ennast vabamalt tunda ning pead küljelt küljele tavapärases raadiuses liigutada.

Suur probleem, eriti tänapäeval, on sundasend ning sellest tingitud kaelavalud. Kui lülisammas on pika aega ühes asendis, mis on koormav ning ebaloomulik, pole ka pinged kaugel. Pikka aega arvuti taga olla, autos või lennukis reisida, magada vale madratsi ja padjaga – kõik tegevused, kus keha tasakaal on viidud välja. Seega teeb keha lisatööd, hoides lihaseid tasakaalu säilitamiseks pinges.

Selline pinge mõjutab aga ka meie silmanägemist, kuna meie organism on üks tervik, pingestuvad kaelalihaste ülepinge puhul ka silmalihased. See tähendab aga nägemisteravuse langust ja silmade kiiret väsimist. Jällegi tavaline probleem arvuti taga olijatel. Siinkohal tuleks abi jaoks kasutada harjutusi, kus ka silmade kasutamine on tegevusse haaratud. Väga ägeda valu korral on see ka ainus võimalus kaelalihaseid lõõgastada.

Kõigi eelnevalt välja toodud probleemide korral aitab kinesioloogiline teipimine, kaela soojas hoidmine, valu piirini venitamine, sundasendi muutmine ning massaaž. Siis jäigastunud lihased lõtvuvad ning saavad oma õige pikkuse tagasi, põletik taandub ning närvid pole pitsunud – organism taastub oma õigesse tööjärku.

Whiplash

Tegemist on traumaga, kus kaelalihased ning lülid painduvad tugevalt ette ning seejärel taha –selline trauma tekib näiteks auto kokkupõrkel. Kuna kaelalihased on suhteliselt nõrgad ei suuda nad sellisele jõule vastu panna ning kaelaligamendid, lihased, lülid, liigesed ja diskid kahjustuvad.

Mõne aja möödudes võib tunduda, et kõik on korras, kuid tegelikult, sellise trauma välja ravimata jätmisel ilmnevad suuremad probleemid tulevikus – see võib tipneda pideva lihaspinge, kaela ning peavalude ja hiljem ülitundlikkusega. Kui olete kogenud sellist traumat, kus kõigepealt tekib kaela ette painutus ning seejärel tugev tahasirutus tegelege sellega koheselt, et vältida hilisemaid probleeme.

Ravi Whiplash trauma korral

Pehme kaelatugi ning valuvaigistid koheselt, hiljem (u 48 tundi möödudes)whiplash kerged kaelaharjutused, erinevates suundades.Enne harjutusi kindlasti lihaseid soojendada. Siinkohal peaks massaažiga ettevaatlik olema, kuna algselt on lihased väga tundlikud ning valulikud. Hiljem on aga massaažist juba suur abi, aidates lihaseid oma õigesse pikkusesse tagasi venitada ning spasmis kiud lahti masseerida.

Abi saab ka mõelravist. Alati tuleks aga lasta uurida, ega närvid pole kahjustada saanud ja põletik tekkinud. Akuutse ehk ägeda põletikuga ei ole massaaž ja teatud protseduurid soovitatavad. Siis võib katsetada kinesioloogilist teipimist ning põletiku taandudes võib juba tugevamaid ravivõtteid kasutada.

Kui tegemist on olnud aga raskema traumaga tuleb kindlasti arsti poole pöörduda ning lasta teha röntgen, et otsustada milline ravi oleks edaspidi kõige efektiivsem.

Tekst faktipõhiselt  koostatud http://www.tiitilves.ee leitud info põhjal

Nagu näha ei ole kangekaelsus sugugi kergete tagajärgedega probleem, vaid võib mõjutada meie igapäeva üsna ebameeldivalt. Seega venitage, kandke salli, tegelege raviga niipea kui tekib probleem – vanad välja ravimata vigastused on tihtipeale põhjuseks miks tulevikus tekivad seletamatud vaevused ja kroonilised valud.

Hoolige enda ja oma lähedaste tervisest!

Kelli Palmiste
Eviva OÜ