Registreeri massaaž‎ile

Liitu Uudiskirjaga

Külmaga seonduvad kahjustused

Väikene sissejuhatus külmanäpistusele ja ilmast tulenevatele vigastustele:

Talv ja lumi pakuvad mitmeid võimalusi minna välja ja olla aktiivne – suusatada, kelgutada, lumesõda mängida, jalutada.. Kuid ilma korraliku kaitseta, võivad külmaga seonduvad kahjustused ilmneda ka juba siis, kui kraad näitab 0 kraadi Celsiuse järgi. Eriti on see tõsi siis, kui su riietus on märg ja väljas on tuul. Üleüldiselt mängivad rolli temperatuur ja aeg, mis külmas veedetakse oma vigastusega.

Milliseid vigastusi külm ilm põhjustada võib?

Enamasti saab vigastused jagada kahte kategooriasse. Sellised, mis ilmnevad ilma keha koe külmumiseta nagu külmamuhud, nn kaeviku jalad (nimetus tuleneb I maailmasõjast, kus jalad olid pikalt niiskes, ebahügieenilistes ja külmades tingimustes), külmanäpistus ja sellisteks, kus koed saavad vigastada nagu külmakahjustus. Alajahtumine on meditsiiniline konditsioon, mida iseloomustab keha tava olekust ebatavaliselt madalam temperatuur.

Külmast tingitud vigastused ilma kudede külmumiseta.

Külmamuhud:

article-2264650-170596A2000005DC-654_468x286

Külmamuhud on tavaline konditsioon inimestel, kes on pikalt olnud mitte külmumis temperatuuril ja niisketes tingimustes. Muhud ilmnevad tüüpiliselt kui pärast üles soojenemist tekib nn ebanormaalne veresoonte reageerimine külmale.  Külmamuhud on sügelevad, valulikud, punased või lillakad ja paistes, mõjutades enamasti sõrmi, varbaid, nina või kõrvu. Mõningatel juhtudel võivad tekkida ka villid või väikesed avatud haavandid, mis suurendavad igasuguse infektsiooni tekke riski. Muhud püsivad enamasti mitu päeva ja see vastav koht paraneb täielikult mitu nädalat. Kuigi enamasti ei jää püsivat kahjustust võivad need piirkonnad külmas ikkagi ka tlevikud tunda anda.

Külmanäpistus:

Külmanäpistus on kergemat sorti külmailma kahjustus, mis enamasti hõlmab nägu, kõrvu, varbaid ja sõrmi. Sümptomiteks on näiteks vastava piirkonna kahvatus, põletav, sügelev tunne või valu, surin ja tundetus. Siinkohal aitab lihtsalt üles soojenemine ning siin ei ole püsivat kudede kahjustust.

„Kaeviku jalad“

Nagu öeldud on nimetus tulnud I maailmasõjast, kui sõdurid pidid olema märgades ja niisketes kaevikutes, trench-footpraegusel ajal leiab seda peamiselt kodutute hulgast. Selline konditsioon ilmneb kui olla pikalt märjas ja külmas ning on oma olemuselt tõsisem kui seda on külmamuhud. Kitsad, pitsitavad jalanõud halvendavad seda konditsiooni suuresti. Juba 15 soojakraadist piisab, et see juba ilmneda võiks. Sümptomiteks on valu, sügelustunne, tundetus ja paistetus. Jalad võivad olla punased või laigulised või halvemal juhul juba isegi sinkjas mustad. Kui eelnevad kahjustused võivad aja jooksul paraneda ja mingit kahjustust ei jää siis pika aja jooksul sellistes tingimustes olnud jalad saavad sügavaid koekahjustusi, mis võib viia gangreeni  ja amputatsioonini. Kui asi pole veel nii hull paranevad need vigastused siiski nädalaid.

Külmaga seonduvad vigastused, kus koed saavad kahjustada

Külmakahjustus ilmneb siis, kui koed külmuvad – see on kõige tõsisem kahjustus mis on seotud külmaga. Enamasti r7_frostbitesaavad kahjustada käed, jalad, nina, kõrvad, põsed, kuid ka teised kehaosad võivad saada mõjutada. Sellist tüüpi vigastus tuleneb vähenenud verevoolust ja soojuse kadust kehakudedes, mis tipneb kristalliseerumisega, mis viib omakorda koesurmani. Ka vastava piirkonna soojendamine viib kudede surmani.

Enamasti ilmneb see siis, kui vastavad piirkonnad on pikalt külma käes, see ala külmub ja järgnev soojenemine on aeglane. Korduv üles sulamine ja külmumine on eriti halb ja seda tuleks vältida.

Neid vigastusi loetakse ka pindmisteks või sügavateks olenevalt koevigastuse sügavusest.

  • Pindmine külmakahjustus tähendab naha ja nahaaluse koe vigastust
  • Sügav külmakahjustus tähendab ka kõõluste, lihaste, närvide ja isegi luu kahjustumist.

Aja jooksul võib külmakahjustada saanud piirkond muutuda – olenevalt kui sügavale külm pugeda sai. Kahjustada saanud piirkonna värv muutub ja tihtipeale on ka vaja amputeerimist, kuna näiteks sõrmed ei tööta enam.

Ravi

Enamasti aitab sellest, kui liikuda külmast keskkonnast sooja, et vältida veelgi suuremat sooja kadu.

  • Mine siseruumidesse, võt ära kõik märjad ja ahistavad riidednagu sokid, kindad, saapad.
  • Ära mitte mingil juhul masseeri vastavat piirkonda, see vaid süvendab kahjustust.

Külmamuhud:

  • Soojenda vastavat piirkonda vaikselt
  • Nii mõnelgi juhul võivad tava või kortikosteroidsed kreemid aidata
  • Kui teil ilmnevad haavandid, tuleks need hoida puhtad ja jälgida et ei tekiks infektsiooni

Külmanäpistus

  • Enmasti aitab, kui te olete kodus soojas
  • Aitab ka sooja peale puhumine või käte puhul kaenlaalustesse panemine
  • Ka võib asetada külma saanud piirkonna sooja vee alla, kuni normaalne tundlikkus taastub

Kaeviku jalad

  • Märjad jalanõud ja sokid tuleks ära võtta, jalad üles tõsta, ära puhastada ning kuivatada
  • Olenevalt konditsiooni tõsidusest võib vaja minna ka antibiootikume ja/või kirurgilist lähenemist, et ravida infektsiooni või gangreeni

Külmakahjustus

  • See vajab kohest arstlikku järelvalvetaid36107-728px-Treat-Frostbite-Step-7-Version-2
  • Enne transporti võib vastava piirkonna kergelt mähkida kuiva ja steriilse riidega või puhta tekiga, et vältid edasist traumat. Vati võib asetada sõrmede ja vrvaste vahele, et vähendada võimalust, kahjustuse süvenemiseks hõõrdumise tõttu
  • Parim ravi on kiire oojendamine. Vastav piirkond tuleks asetada 40-42 kraadisesse vette 20 – 40 minutiks, kui vanni pole võimalik võtta, sobivad ka sama soojad veekotid, kuni piirkond on üles sulanud.

NB! Väga oluline on, et piirkonda ei sulatataks üles, kui on kartus, et see ala võib uuesti külmuda.

Ka on teada, et üles sulamine on väga valulik lausa ekstreemselt ja valuvaigistid on omal kohal.

  • Kui piirkond on üles sulanud tuleks see piirkond „riietada“ ja lahasesse panna. Järgnev ravi fokusseerub haavade hooldusele, valu kontrollile ja teetanuse süsti tegemisele, kui vaja
  • Kirurgiline konsultatsioon võib olla vajalik, et haavad üle vaadata ning eemaldada gangreenist kahjustada saanud koed.

Ka urineerimine võib sageneda, kui oled külma saanud, arsti poole tuleks pöörduda aga siis , kui sagedase urineerimisega kaasnevad ka

Palavik, alakõhu valu, selja või küljevalu, verine, tume või hägune uriin, oksendamine, külmavärinad, suurenenud isu või suur janu, väsimus, valulik ejakuleerimine.

http://www.medicinenet.com/frostbite/article.htm

Nagu näha ei ole vaja väga suurt külma, et keha juba kahjustada saaks – ka liigne alkohol, vale riietus ja pidev niiskuses viibimine on juba piisavad selleks et vastavad sümptomid võivad ilmneda. Niiet püsige soojas, valige vastav riietus ja hoiduge pikalt niiskuses ja külmas olemist.

Muidu aga nautige talve ja ilusat lund =)

Kelli Koppelmann
Eviva OÜ