Registreeri massaaž‎ile

Liitu Uudiskirjaga

Lihasmälu

Nn lihasmälu on midagi sellist, mis lülitub sisse iga kord kui sa trükid klaviatuuril või paned automaatselt sisse ATM-is oma PIN koodi. Seda tüüpi mälu uurijad, millele viidatakse tihtipeale ka kui motoorsele õpivõimele, on jõudnud huvitavate järeldusteni. Nimelt iga kord kui sa õpid identset või sarnast tegevust teisel, kolmandal või neljandal korral kiiremini on see nii, kuna sa kasutad kahte eri tüüpi mälu – sa mäletad nii samme, kui ka vigu, mida sa tegid. Ehk siis ühte pidi õpid sa motoorseid käsklusi kasutama ja teiseks õpid oma tegevust kritiseerima.

Kuidas me ennast treenime?muscle-memory (1)

Kordamine on tarkuse ema. Nii ka siin. Mida enam kordi me teatud tegevust kordame, seda kiiremini ja kindlamalt meile see tegevus ka välja tuleb ning meelde jääb, ilma, et peaksime sellele mõtlema.

Näiteks, kui me õpime jalgrattaga sõitma, tuleb see meil iga kord aina paremini meelde. Kui meil ka jääb mõni aeg vahele, siis pärast mõnda veidi ehk loperdavat trajektoori, tuleb meile meelde, mida tegema peaks, et ratas otse sõidaks ning me ennast sadulas jälle kindlalt tunneksime.

Kuidas kasutab meie keha nn lihasmälu spordis?

Mistahes sportliku tegevuse juures, kasutame me uusi motoorseid võimeid, sealjuures liigutusi ning kombinatsioone aina uuesti ja uuesti. Kõik spordialad nõuavad ka mõningast jõudu, vastupidavustreeningut ja teatud oskuste saavutamist, et olla sellel alal võimekad.

See tähendab laias laastus seda, et jõutreening tõstab meie motoorsete neuronite tundlikkust ja ärgitab aju mahu muutusi, mõlemad aitavad närvisüsteemi ja lihaste vahelist kommunikatsiooni parendada.

Siinkohal oleks hea mainida, et trenn annab tulemuse alles mõne aja pärast mitte juba kahe nädala pärast (kuigi liigutused on saanud omasemaks). Seda seetõttu, et esialgu muutuvad meie organismis neuronite võimed, mis ärgitavad lihast, mitte lihaskiud oma suuruses veel ise.

Miks me niiöelda mäletame treeningut, kui paus on olnud vahel?10muscle-memory

Kui  meie lihas pole treenitud, anname me oma kehale uue tuuma ehk keskuse, kuhu teatud rakud kogunevad ja seda juba enne lihase suurenemist. Need tuumad kontrollivad proteiini sünteesi ja mida enam sul neid on, seda enam on sul lihase kasvamiseks alust. Kui me mõnda aega ei treeni muutub lihas väiksemaks, kuid need tuumad ei kao. Seetõttu on ka treenitud inimestel kergem ennast uuesti treenima hakata, kuna osad tuumad on alles, mis mäletavad treeningute aega.  Seega jääb esialgne samm vahele, kus tuleb tuumasid alles looma hakata.

Niiet kui ma noorena treenin, on mul vanemana väga lihtne uuesti alustada?

Päris nii roosiline see ei ole. Tõsi ta on, et mida enam sa noorena ennast tagant tõukad ja mida paremas vormis sa oled, seda enam tuumasid su lihastes on, kuid uuesti alustamine on siiski raske. Jah sa oled võimeline tõstma raskusi, kuid mitte enam nii raskeid. Jah sa oled võimeline jooksma, kuid enam mitte nii kiiresti. Uuesti lihasjõu ülesehitamine on aina raskem, mida vanemaks sa saad, lihasmassi hoidmine on aga palju lihtsam.

Miks on mõne sporditehnika unustamine nii lihtne?muscle_memory_bodybuilders

Mida enam kordusi ma teen, seda paremini tuleb see mul hiljem meelde, jah? Mitte päris. Kuigi sa oled kõik liigutused edukalt oma ajju salvestanud ei tähenda, et sa alati seda liigutust kohe ka õigesti teed. Jalgrattaga sõit nõuab vähem, kui näiteks golfi või mõne reketimängu õige tehnika, kuna viimastel on niivõrd palju enam erinevaid võimalusi, kuidas lööki teha.

See tähendab seda, et lihasmälu on võimalik muuta. Kui ainus, mis me õpime on teatud liigutus ja midagi muutub – reketi kaal, kuju, vastase tehnika – ning me poleks võimelised oma kinnistunud mälu muutma ei oleks me õpivõimelised ja ei suudaks edasi areneda.

Niiet mis siis on lihasmälu?

See on meie aju ka keha koostöövõime kasvatada superjõudu ja mitte kunagi seda kaotada, lihvida oma võimeid väljakul ning arendada oma tehnika „vigastuste kindlaks“ – seda kõike, ilma, et me peaksime sellele palju mõtlema.

http://bit.ly/1O8hfJ6

Niiet treenima – kordamine on tarkuse ema.

Kelli Koppelmann
Eviva OÜ