Lihaste kontraktsioon ehk kokkutõmbumine

Lihaste kokkutõmbeid klassifitseeritakse vastavalt sellele, milliseid liigutusi nad põhjustavad. Fitnessis nimetatakse kolme tüüpi kontraktsioone:Lihaste talitlus 2

  1. Kontsentriline kontraktsioon: kokkutõmme, mis toimub, kui lihas lüheneb, sest ta on pinge all. Näiteks nelipea lihas tõmbub kokku , kui liigume kükki tehes üles.
  2. Ektsentriline kontraktsioon: kui lihas pikeneb pinge tõttu. Siinkohal, kui liigume kükki tehes alla, siis nelipea lihas pikeneb
  3. Isomeetriline kontraktsioon: lihas ei pea pikenema ega lühenema, et ta kokku tõmbuks, niiet isomeetriliseks kokkutõmbeks nimetatakse kontraktsiooni, kus lihases toimub vähe või ei toimu üldse liikumist. Näide jällegi kükist, kus näiteks jääte poole tee peal seisma ning hoiate asendit nii 10 sekundit.

Nii mõnigi skelettlihaskonna lihas kontrahheerub isomeetriliselt, et stabiliseerida ja kaitsta liigeseid liikumise ajal. Niiet kui nelipea lihas kontrahheerub kontsentriliselt liikudes kükist üles ning ektsentriliselt liikudes alla, siis sügavamad puusalihased töötavad liigutuse ajal isomeetriliselt.

Väljendeid kontsentriline ja ektsentriline kasutatakse ka liigutuste kirjeldamiseks. Kontsentriliseks nimetatakse faasi, kus liigutus ületab gravitatsiooni või pinget, samas kui ektsentriline faas hakkab gravitatsioonile või pingele vastu. Niiet kätekõverduste ajal toimib kontsentriline faas, kus lükkame ennast üles – gravitatsioon on ületatud, ja ektsentriline fas, kus tuleme alla, kus hakkame gravitatsioonile vastu.

Mis rolli mängivad skelettlihased liigutuse ajal?

Kui me lõpetame liigutust näiteks kõndimise või kükkide ajal, siis töötavad siinkohal mitmed eri lihased, et see liigutus saaks toimida sujuvalt ning efektiivselt. Nagu eelnevalt kirjeldatud on igal liigutusel adopteeritud oma kontraktsioon, omades spetsiifilist rolli liigutuse ajal.

Neli erinevat liigutuse rolli:

  1. Agonist: agonistid on lihased, mis annavad peamise jõu liigutusele. Seepärast nimetatakse neid ka kui primaarseid liigutajaid.  Agonist ei ole alati lihas, mis lüheneb (kontsentriline). Näiteks biitsepsi kõverdades on agonistid nii ülesse kui ka alla liigutades mõlemad lihasgrupid, kuna mõlemad on primaarsed liigutajad.
  2. Antagonist: nagu ka nimi ütleb on tegemist lihastega, mis on agonistide vastaslihased. Näiteks kui kõverdame küünarnukki, kus biitseps on agonist siis samal ajal on triisept antagonist. Kui agonist ehk biitseps kontrahheerub siis antagonist lõdvestub, et mite takistada agonisti tööd.

Samas ei ole antagonisti töö alati lõdvestuda vaid ka aeglustada või lõpetada mõne liigutuse tööd. Näiteks kui biitsepsi treenides on hantel väga raske, siis hetkel, kui hantel on langetatud hakkab antagonist ehk triitseps tööle andes piisava koguse pinget, et kontrollida liigutust langetamise ajal.

See tagab, et gravitatsioon ei teeks liigset tööd ning ei kahjustaks meie küünarnukki.

  1. Sünergist: sünergist on lihased liigutuses, mis stabiliseerivad liigest, kus liigutus toimub. See omakorda aitab agonistil liigutust teha efektiivselt. Sünergistid ka aitavad liigutusel toimuda. Näiteks biitsepsi treenides on sünergistid õlavarrelihased, mis toetavad biitsepsi tööd ning stabiliseerivad küünarliigest.
  2. Fiksaator: fiksaator liigutuses on lihas, mis stabiliseerib agonist lihase alguspunkti ning liigest, kus see alguse saab. Biitsepsi treeningu juures on tegemist õlavarre lihastega. Enamiks fiksaatoreid asetsevad puusa ja õla liigese ümber.

http://bit.ly/Vl8v9Q

Meie keha on imeline kogum, huvitavalt töötavatest abilistest ning ilma üheta ei saa ka teine hästi funktsioneerida. Selleks et meie liigutused ning eksisteerimine oleks kvaliteetne tasub oma keha tundma õppida ning ka kõige lihtsamaid asju teada. See tagab suurema võimaluse, et oskame vigastusi vältida ning traumadest paraneda.

Terveid lihaseid ja efektiivseid lihaste kokkutõmbeid!

Kelli Palmiste
Eviva OÜ