Lülide kokkuvaje

Kui rääkida erinevatest põhjustest miks lülisammas võib niiöelda kokku vajuda ja sellega meile valu ja ebamugavust põhjustada on see enamast tingitud vanusest ja meie organismi paratamatutest degeneratiivsetest protsessidest. Kui selg valutab pidevalt tähendab see suuresti seda, et kas kogu lüli või üks osa selgroolülidest on liiga tugevalt kokku vajunud.  Võivad tekkida ka luulised jätked ehk osteofüüdid. Põhjustajateks on enamasti lihaste nõrkus ja vähene liigutamine. Mis põhjuseid on veel?

Lülivaheketaste õhenemine2u

Üheks tavapäraseks põhjuseks lülide niiöelda liiga lähestikku sattumisele on meie selgroolülide õhenemine. Kuna lülivahekettad koosnevad suuremalt jaolt veest on see vananedes kahjuks üsna tavapärane, et ka vedelikusisaldus diskides väheneb, kui meil tekib osteoatroos ehk kulumine.

Hea uudis on see, et seda protsessi on võimalik pidurdada – kuna pidev istumine, vähene liikumine ja pidev stress, pinge ning vähene puhkus on peamisteks põhjusteks lülivaheketaste hapramaks muutumisel, saame me piisava liikumise ning puhkuse ja õige toitumise korral seda probleemi takistada.

Fassetliigeste halvenemine

Pideva seljavalu üheks põhjuseks võib olla ka lülide omavaheliste pindade vahel olevate fassettliigeste kahjustumine/hõõrdumine.  Anatoomiliselt seletades –  liigespinnad on kaetud hõõrdumist vähendava kõhrega ja nende vahel asetseb liigesvahevedelik, see kindlustab liigeste omavahelise kerge libisemise, mis on kergeks ja takistamatuks liikumiseks vajalik. Kui nüüd aga vedelikku on vähe või on lülid liialt kokkusurutud, hakkavad kõhred üksteise vastu hõõrduma ning liigeses tekib põletik. See omakorda tähendabki aga valu.

Mõningad põhjused fassettliigeste muutustele on näiteks lihaste tasakaalu häire, pikaajaline istumine, halb rüht, mis tähendab ebaühtlast koormust ka pidevalt kõrgetel kontsadel käimine ja raskuste tõstmine, mis ei ole võrdselt jaotatud.

Trauma

Kui lülisammas muidu on olnud terve ja haigused ega ka vananemisest tulenevad probleemid pole teid kimbutanud on üheks ohuallikaks ka erinevad traumad, mis lülisammast mõjutavad. Kui ka lüli on nihkest,mõrast või murrust paranenud tuleb olla ettevaatlik, kuid ära ei tohi unustada taastusravi, mis on siinkohal üliolulise tähtsusega. Kindlasti on siin suur osa ka lihastel, mis aitavad meie lülisid paigal hoida, kui üks või teine

Miks seljavalu püsib pikalt?

Enamasti pärast kerget traumat või vananemisest tingitud kulumist saab valu ja probleemi siiski kontrolli alla. Mida aga teha kui valu püsib ja miks ta püsib?

1)Kui valu on pikaajaline muutub valulävi madalamaks ehk valutundlikkus suureneb. Mida teha

* puhkus ja stressi vältimine on siinkohal võtmesõnadeks. Sest tihtipeale tekib suurem valutundlikkus just stressi ja depressiooni tagajärjel.

2)Valuvaigistite liigne tarbimine. Mida teha?

* Kui teil on retseptiravim siis kindlasti järgida arsti soovitusi, kui teil on aga lihtsalt tavamüügi valuvaigistid tuleks ka nende tarbimist piirata ja ainult väga tugeva valu korral tabletti võtta

3) Meie kehal on olemas niiöelda valuväravad, mis aitavad valu suunata ja kontrollida, kui aga need väravad on kogu aeg lahti… Mida teha?

* siinkohal soovitavad arstid ennast liigutada ja massaažis käia. See aitab valuväravatele meelde tuletada nende tavapärast funktsiooni ja saavutada jälle ka valuvaba perioodi.

Lisa informatsiooni ja ka harjutusi leiab lehelt, mille põhjal on ka selle artikli info suuresti kokku pandud http://raulpage.org/koolitus/selja.pdf

Haigustest tingitud seljavalu

  • Ankolüseeriv spondüliit – liigesjäikuslik lülipõletik
  • Vähktõbi
  • Naistehaigused – vaevused enamasti selja alaosas
  • Neerupõletik – samuti selja alaosa hõlmav valu
  • Luukoe pehmenemine – näiteks rahhiit, D-vitamiini puudus
  • Osteoporoos – luuhõrenemine
  • Reumatoidartriit – pikaajaline liigespõletik
  • Spondülolistees – üks lõli nihkub teise suhtes ette või taha
  • Mao ja sapipõie haigused – valu lülisamba rinnaosas

Mida teha?office-workers-moving-icons

  • Harjutused ja liikumine on peamised selliste probleemide lahendajad. Kui meie süvalihased on tugevad – nii kõhu kui ka seljalihased – aitavad need ka meie lülisid paremini omal kohal hoida ning liigutamine on kergem.
  • Piisav puhkus
  • Pidev liikumine istuva töö puhul.
  • Massaaž – lisaks võib valu alandamiseks ja trenni tegemise soodustamiseks ka katsetada kinesioloogilist teipimist. Seda aga pigem siis kui tegemist on lihastest tingitud probleemidega.
  • Kui arst määrab siis ka medikamentne ravi.
  • Mõningatel juhtudel on ka vajalik kirurgiline sekkumine.

Krooniline (selja)valu on üks väga tüütu kaaslane, mis ei lase meil igapäeva nautida ning paneb kannatuse ja meelerahu proovile. Kui sellega aga töödata ja oma elustiili vastavalt muuta annab üsna palju enda jaoks ära teha ja valu on üksnes harv kaaslane.

Seljavalu vaba elu!

Kelli Koppelmann
Eviva OÜ