Migreen ja abi

Migreen on tõsine, valulik peavalu, mida tihtipeale saadavad sensoorsed hoiatused nagu mustad täpid, valguse sähvatused, käte ja jalgade surin, iiveldus, oksendamine ning suurenenud tundlikkus valgusele ja häältele. Migreeni tekitatud valud võivad kesta tunde või isegi päevi.

Millest migreen tekib?

Migreensed peavalud tulenevad kombinatsioonist, kus veresoon laieneb ning kemikaalid närvikiududest, mis on keerdunud nende veresoonte ümber, vabanevad. Peavalu ajal, suureneb arter, mis asub koljust väljapool, naha all, meelekohas. See tekitab kemikaalide vabanemise, mis tekitab põletiku, valu ning edasise arteri suurenemise.

Järgnevalt tekitabgi sümpaatiline närvisüsteem, migreeni ahelreaktsioonina, organismis vastuseks peavalule tunded nagu iiveldus, kõhulahtisus ning oksendamine. Lisaks aeglustab selline vastus toidu imendumise peensooles (mis mõjutab toidu imendumist), aeglustab verevarustust (mis viib külmade käte ning jalgadeni) ja suurendab tundlikust valgusele ja häälele.

Migreeni sümptomid:Migreen ja abi

Migreeni sümptomid võivad ilmneda pikalt enne peavalu, koheselt pärast, peavalu, peavalu ajal või mõnda aega hiljem. Kuigi peavalud ei ole sarnased on siiski mõningad tüüpilised sümptomid, milledeks on:

  • Keskmisest tugeva valuni, mis on koondunud enamasti ühele pea poolele, kui võib poolt vahetada järjestikkude migreenide puhul
  • Pulseeriv ning tuikav valu peas
  • Suurenev valu füüsilise aktiivsuse korral
  • Võimetus regulaarselt aktiivselt tegutsema valude tõttu
  • Iiveldus
  • Oksendamine
  • Suurenenud tundlikkus häälele ning valgusele.

Mis tekitab migreeni?

Mõningad inimesed oskavad välja tuua selgeid niiöelda päästikuid, mis peavalusid põhjustavad, kuid väga paljud ei oska. Potensiaalsed migreeni põhjustajad:

  • Allergiad ning allergilised reaktsioonid
  • Eredad tuled, kõva müra ja teatud lõhnad ning parfüümid
  • Füüsiline või emotsionaalne stress
  • Magamisaja muutused või ebaregulaarne uni
  • Suitsetamine või suitsu sisse sattumine
  • Toidukordade vahele jätmine või paastumine
  • Alkohol
  • Menstruaaltsükli kõikumine, beebibillid, hormoonsed kõikumised menopausi ajal
  • Pingepeavalud
  • Toidud, mis sisaldavad aminohappet türamiin ( punane vein, vananenud juust, suitsutatud kala, kanamaks, viinamarjad ja mõningad oad), naatriumglutamaati või nitraate (peekon, hot dog´id, salaami)
  • Veel toitaineid nagu shokolaad, pähklid, pähklivõi, avokaado, banaanid, tsitrus, sibulad, piimatooted ning hapendatud või marineeritud tooted.

https://www.facebook.com/pages/Anatomy-In-Motion/147107135344108

Millised on võimalused võitlemaks migreeniga?

Migreeni on teaduslikult uuritud ning tuldud välja teooriaga, et see on geenimutatsiooni tagajärg, mis peaks siis tähendama, et see ongi isiku eripära ning täielikult lahti pole võimalik valudest saada. Mõningail juhtudel kaob migreen peale laste sündi, kuid selle peale lootma jääda pole mõistlik.

Kui olen küsinud oma klientidelt siis väga paljud migreeni all kannatajad ei ole leidnud muud võimalust, mis aitaks, peale tugeva valuvaigisti võtmise, magamise ning lihtsalt valu ära kannatamise. Siiski on võimalik ka massaažiga teatud juhte aidata. Kui rääkida enda kogemustest massöörina, on mul olnud mitmeid kliente, kes korrapäraselt massaažis käimisega on vähendanud oma igakuiseid migreene kordades ja jõudnud parimail juhul niikaugele, et migreen ründab paaril korral aastas ja sedagi vaiksemalt.

Massaaž aitab pingeis lihaseid lõdvestada, alandada stressi, panna ainevahetus liikuma ning teatud venitustega vabastada triggerpunktid, mis muidu pinged endasse koguvad ning valule head tingimused loovad. See mis aja takka massaažis peaks käima on üsna individuaalne, kuid enamasti aitab, kui teha korra-kaks aastas umbes 5 kordne kuur ning seejärel korra kuus või kahe kuu takka käia niielda taset hoidmas. Ka jooga, teadlik toitumine ning stressi teadvustamine on migreeni vaba elustiili jaoks soodustavad faktorid.

Hoolige enda ja oma lähedaste tervisest – peavalude vabamaid päevi!

Kelli Palmsite
Eviva OÜ