Registreeri massaaž‎ile

Liitu Uudiskirjaga

Mis on vereklomp?

Vereklombiks nimetatakse paksenenud massi veres, mis koosneb pisikestest vereliistakutest. Sellised klombid tekivad näiteks selleks, et haavast jooksev veri jääks kinni. Sellised klombid ei tohiks aga tekkida, kui veri voolab sinu kehas; juhul, kui nad aga tekivad veresoontes või on verel üleüldse kalduvus klompe liialt tekitada võib see meie tervisele väga halvasti mõjuda.

Miks klomp tekib?

Niipea, kui veresoon on kahjustada saanud – kas siis haava või mõne muu sarnase trauma tõttu – läheb liikvele mitu normaalset reaktsiooni meie organismi jaoks, ehk siis aktiveeritakse vastavad vereliistakud, et veri kinni jääks. Need liistakud on väikesed osakesed meie veres, mis lastakse nö luuüdisse lahti, kus nad siis kogunevad ühiseks barjääriks, et verejooksu peatada. Siin kogunevad mitmed proteiinid, mis aitavad klombil tekkida – nagu kollageen, trombiin ja Von willebrandi faktor.

Kollageen ja trombiin aitavadki liistakutel koos püsida – niipea kui liistakud trauma piirkonda jõuavad, muudavad nad oma kuju, et veelgi enam liistakuid ja klombi tekkeks vajalikke proteiine kokku koguda.

Kui see kontrollsüsteem aga läbi kukub, võivad väikesed veresoonte vigastused käivitada klompide tekke kogu kehas. Iga kord,kui selline klomp tekib ükskõik kus meie veresoontes, võib see viia Blood_clot_diagramtõsiste tagajärgedeni.

Nimetused

  • Üheks selliseks klombiks kutsutakse tromboflebiiti – see tähendab, et on tekkinud nahaalune põletik ehk pindmine põletik veenides ja nende ummistumine.
  • Kui klomp tekib süvaveenis, kutsutakse seda süvaveeni tromboosiks.
  • Kui tromb blokeerib meie arteri, mis suubub ajju võib see tekitada insulti.
  • Blokeering, mis kajastub kopsudesse minekul kannab nime kopsu embolism ehk kopsuarteri trombemboolia
  • Infarkti tekitab blokeering koronaarse ateri blokeering

Riskirühmad

  • Mõningad inimesed on kõrgema riskirühmas kui teised; näiteks operatsioonid, mõningad vigastused, sünnitamine ja isegi liiga kaua ühes asendis lamamine tõstavad klombi tekke riski.
  • Juhul, kui teil on selline klomp avastatud kijutatakse teile suure tõenäosusega välja verd vedeldavad medikamendid.
  • Mehed ja naised on samal riskitasemel

Põhjused

Põhjustajaid on kahjuks palju – nii geneetilisi kui ka keskkonnast tingitud.

  • Keskkonnast tingitud – pikk paigal olemine ja liikumatus – näiteks lennukisõit. Ka hormonaalsete medikamentide võtmine näiteks menopausist tingitud tabletid ja beebipillid  võivad klompe tekitada. Ka operatsioonid, mis vajavad tsentraalsesse veeni kateedri panemist, vähk ning suitsetamine võivad tekitada klompe.
  • Geneetilised mõjutused – enamasti on põhjus selles, et keha ei tooda piisavalt vastavaid proteiine, mis on vajalikud klompide tekkeks, mis viib selleni, et neid tekib liiga palju –  ehk kehas on ekstra proteiin, mis tekitab klompe liiga palju.
  • Vanus – mida vanemaks me saame, seda enam meie organismis võib vigu tekkida

Sümptomid

  • Valu ja tundlikkus vastavas piirkonnas
  • Kuumus ja punane nahk
  • Äkiline paistetus vastavas jäsemes
  • Lisaks veel infarkt, insult.
  • Kui  veenide paistetusele või valule lisandub ka kõrge palavik,  pulsi kiire tõus, õhupuudus või valu rinnus võivad need just infarktile või insuldile viidata ja tasuks kiiresti arsti poole blood-clot-in-leg-symptoms-and-treatment-13pöörduda.

Ravi

  • Suukaudsed medikamendid
  • Süstid
  • Operatsioon
  • Alternatiivselt aitavad vere klompe niiöelda lahjendada küüslauk, kajenni pipar ja tomatimahl – siinkohal ei tohiks kindlasti ennast ise ainult nende vahenditega ravida vaid lihtsalt oma toitumisharjumusi kohandada.

Ennetus

  • Tugisukad
  • Kui teil on ees pikem lend kui 5-6 tundi tasub juua palju vett, ringi liikuda ja ennast venitada ning kanda mugavaid riideid, mis ei pitsita
  • Suitsetamise lõpetamine
  • Medikamentide jälgimine ja oma arstiga konsulteerimine selles osas – näiteks otsida alternatiivi beebipillidele
  • Tervislik toitumine ja piisav füüsiline koormus

http://bit.ly/2aOcN2Y

Püsige terved!

Kelli Koppelmann
Eviva OÜ