Registreeri massaaž‎ile

Liitu Uudiskirjaga

Õigesti hingamine leevendab stressi

Lihtsalt hinga

Kõige lihtsam viis stressiga toime tulekuks

Meie keha ei ole tegelikult arg väljendamaks stressi. Lihaspinged, seljavalud, seedeprobleemid, peavalud, läbi põlemine, haigeks jäämine – kõik on märgiks sellest, et meie keha vajab puhkust. Selle asemel aga, et joosta kohe tablettide manu, saame me tegelikult ära kasutada oma enda keha ja sealjuures kõige naturaalsemat ning meie kehale omaseimat viisi – hingamist. Sest viis kuidas me hingame mõjutab meie emotsioone ning mentaalset seisundit, samuti väljendab seda kuidas meie keha vastab stressile.

Võitle või põgene  versus lõdvestus

Kõige üldisem psühholoogiline vaste stressile on võitle või põgene. Kui me kogeme stressi , siis hormoonid, mis aktiveeruvad meie autonoomilise närvisüsteemi sümpaatilise osa tõttu, saadavad meie vereringesse signaale, mis edastavad potensiaalset ohtu meie heaolule. Kuigi need samad hormoonid on head abistamaks meid kiiresti ja suure osavusega hädaolukordades, võivad nad siiski ka esindada ideed „ liiga palju head on ka paha“.

Krooniline stress ilmneb, kui vabaneb suur osa stressi hormoone, mis võivad meie organismile tekitada talitlushäireid, seedehäireid ja veresoonte töö häireid lisaks teistele tervisehädadele. Mõne aja pärast võivad need häired tekitada süvenevaid probleeme ja haigusi nagu diabeet, ülekaal ja südameveresoonkonna haigused.

Me saame aga oma tervist hoida, laskmata ennast saada ohvriks kroonilisele stressihormoonide vabanemistele, isegi siis, kui me ei ole võimelised kontrollima millal või kuidas stressirikkad olukorrad meid tabavad. Me saame õppida efektiivselt oma psühholoogilisi reaktsioone stressile manageerima, õpetades keha ärgitama lõdvestusprotsesse.

Lõdvestus tekitab vastulöögi võitle või põgene situatsioonile, kuna aitab tõsta immuunsüsteemi funktsioone, alandada vererõhku ja kaitsta meie kudesid stressihormoonide hävitava töö vastu.

Hingamine ja lõdvestus

See mismoodi me hingame mõjutab meie autonoomilist närvisüsteemi. Autonoomiline närvisüsteem on meie teadlikust kontrollist väljas, kontrollides meie hingamist, südamelööke, keha temperatuuri, seedimist ja teisi põhilisi ning eluks vajalikke tegevusi, ilma et me sellele mõtleksime.

Kui   sümpaatiline närvisüsteemi osa autonoomilisest süsteemist algatab stressi, siis parasümpaatiline  osa ärgitab lõdvestust. Siinkohal on oluline roll mängida veel ühel osal , nimelt somaatilisel närvisüsteemil, mille üle meil on kontroll. See teeb võimalikuks näiteks meie silmade, jäsemete ja suu liigutamise, nagu ka hingamise – kas hingata või mitte. Mis omakorda tähendab, et tänu meie somaatilisele osale saame me siiski manipuleerida oma hingamist, mis mõjutab üsna olulisel määral meie stressi momente.

Üks parimaid viise saavutamaks  lõdvestus on läbi diafragmalise hingamise – hingata sügavalt sisse läbi rinnaku kõhtu.

Kuidas on hingamine nii võimas viis?56-459

Diafragma kaasamine võib olla võtmeks saavutamaks lõdvesus, kuna diafragma asub uitnärvi ligiduses. Uitnärv on koljunärv, mis tarnib 75% kõigist parasümpaatilistest kiududest kogu meie kehale ja seda on võimalik stimuleerida diafragmalise liikumisega.

Siit ka fakt, et pinnapealne hingamine on seotud meie stressi osa vastega.

Enda tugevdamine läbi hingamise

Situatsioonid võivad tekitada stressi, kui me pole kindlad oma kontrollis ja tulemuses. Me võime tunda, et me oleme abitud, üliemotsionaalsed, kartlikud või sunnitud oma tõelisi tundeid alla suruma ning tunnetame seetõttu veel lisaängi oma suutmatuse tõttu kontrollida oma hormonaalseid võitlusi ja vastuseid. Kõige võtmeks on ära tundmine ja kuigi me ei ole võimelised kontrollima stressorit, saame me alati kontrollida oma reaktsiooni sellele.

Meil on valikud: kas lõdvestuda läbi diafragmaliste hingamistehnikate, kuni tunneme, et me oleme valmis tegema õigeid otsuseid või lihtsalt reageerime kui sümpaatiline osa on automaatpiloodil. Isegi kui me ei leia koheselt vastust stressi situatsioonile, siis juba valimine, et me võtame aja maha, läbi hingamise, kaitseb meie keha stressi efektide vastu.

Kui me tunneme hirmu või ärevust, siis meie diafragma surub ennast kokku ning me hingame pinnapealsemalt,samal ajal valmistub meie keha tegevuseks. Kui  me oleme aga relvastatud teadmisega, et me võime tekitada vastureaktsiooni stressi tekkele sellega, et me hingame õigesti, saame me muuta automaatset sündmuste kulgu ja läbi selle tunda ennast paremini.

Kui stressor meid ründab siis saame me teadlikult kontrollida kiirust ja õhu juurdevoolu kui me sisse hingame, usaldades ennast, et nii kaua kuni me suudame seda teha ei kaota me enesevalitsust. Pool võidust on teadmine, et me vajame enam õhku, kui me seda juba teeme siis see on see, mis meid vabastab ning annab jõudu.

Tehnika

Et harjutada õiget diafragma hingamist, heida selili  või istu mugavas rätsepaistes nii, et selg on nii sirge kui võimalik – võid toetada ka seina vastu, ning sule silmad. Aseta käed kõhule, hinga aeglaselt sisse, täites kopse nii nagu oleksid nadhingamine - eviva kõhus, ka käed peavad koos kõhuga tõusma. Hoia hinge kinni mõne sekundi ja siis hinga täielikult aeglaselt välja. Korda seda mitu korda, tunnetades hapniku juurdevoolu kehasse.

Nii mõnelgi inimesel aitab lõdvestuda ka niiöela õnnelikku kohta minek – ehk siis kujuta ette mõnda situatsiooni või konkreetset kohta, kus sa oled õnnelik.

Õppimaks lõdvestavat tehnikat mis sulle mõjub võib olla üsna aeganõudev, kuna erinevatele inimestele sobib erinev lähenemine, kes palvetab koos hingamisega, kes ei mõtle midagi, kes kordab mantraid või kujutab end oma lemmik lapsepõlve kohta. Peamine on leida tehnika, mis töötab just sinu jaoks kõige paremini ning kui sa tunned et stress matab hinge siis hinga.

http://on.fb.me/1EhcDHi

Meie keha oskab edastada informatsiooni, tema erinevate seisundite kohta, kasutagem seda infot enda tervemana hoidmiseks

Mõnusat sügavat kõhuhingamist!

Kelli Palmiste
Eviva OÜ