Registreeri massaaž‎ile

Liitu Uudiskirjaga

Sport ja massaaž

Sport ja massaaž on seotud olnud arvatavasti meie liikuma hakkamisest saati. On välja kujunenud ,et  praeguses, nagu ka meile eelnevas, ajas ei kujuta tippsportlane enda võistkonda ilma proffesionaalse massöörita ettegi. Olles aga sportlane – teed sa siis trenni puhtalt enda tervise heaks, käid võistlemas või teed seda spordimõnu pärast  – pead sa pika ja tervisliku „spordikarjääri“ nimel hoolitsema oma keha eest tehes soojendust ning peale treeningut ka venitusi.

Suurim viga, mida nö pühapäevasportlane aga teha saab, on jätta välja nii eelnevalt nimetatud harjutused kui ka massaaž. Vaevalt keegi naudib valesti tehtud treeningu või lihtsalt tegemata jäetud paari-kolme harjutuse pärast tekkinud vigastusi. Seda enam et pahatihti kipuvad pisivigastused välja kujunema kroonilisteks tujurikkujateks ja isegi põhjusteks miks armastatud spordialast loobuma peab.

Korrapäraselt massaažis käies saab ennetada ja taastada paljut, parendada ning säilitada suuremat osa füüsisest rääkimata vaimsest heaolust, mis on suure osakaaluga nii vabal ajal kui trennis, tööl, koolis …

Põhilised spordimassaaži vormid:

  • Taastav – et kiirendada sportlase füüsilist ja vaimset taastumist peale pingelist sportliku aktiivsust
  • Parendav, raviv – et leevendada sportlase kergemaid vigastusi ja sportlase jõuetust
  • Rehabilitatsioon – et soodustada raskematest vigastustest taastumist
  • Säilitav – et kiirendada sportlase taastumist pingelistest harjutustest, parendada alanenud töövõime seisundit ja aidata säilitada optimaalset tervislikku seisundit
  • Võistluspuhune – et aidata sportlasel ettevalmistuda või taastuda võistluse tingimustes.

Massaaži tehes tuleb alati arvestada inimese seisundiga, spordis tuleb lisaks individuaalsusele ka spordiala spetsiifika. Järgnevalt toon välja  mõningad alad ning nende peamised tähelepanu vajavad piirkonnad.

Jooks/sörkimine:

Kõige rohkem mõju liigestele, pideva põrutuse tõttu: puusa-, põlve- ja hüppeliigesed. Olenevalt inimese jalalabade tasakaalust tulenevad ka pinged mõningate variatsioonidega skelett-lihassüsteemis.

Pikk distants: reie tagaküljelihased, säärekolmpealihas , põlved, kannad, nimmeruutlihas, pirnlihas tuharalihaste grupp, kõhulihaste grupp, trapetslihas, deltalihas, suur ja väike ümarlihas.

Sprint: reie tagaküljelihased, sääre kolmpealihas, nimmeruutlihas, pirnlihas, niude nimmelihas. Kuna lühikesed kiirendused eeldavad jõudu jala kõrgemale tõstmiseks ja sammusageduse suurendamiseks avaldab päkkadel jooks enam survet säärtele ja jalalabadele. Staadionil ühes suunas kurvide jooksmine avaldab rohkem survet sisemisele puusale ja jalale. Reie tagakülje ja kubeme vigastused võivad tekkida stardipakkudelt lähtel. Kiirenduste tõttu on sage pingete tekkimine kaelas.

Jalgrattasport:

Pideva painutatud kehaasendi tõttu läheb pingesse alaselg, samuti kaela sirutajalihased, õla ja rinnalihased, trapetslihas, käed , randmed, käelabade vaevused tulenevad kuna ratta juhtrauale kantud raskuse tõttu pitsub ulnaarnärv, reienelipealihas, reie painutajad, tuharalihased, sääre kolmpelihas. Pinged randmetes võivad tekkida käe haardest, pidevast painutajate pingest.

Raskuste tõstmine:

Pinge on kogu kehale. Pinged tekivad, kui stabiliseeruvad lihased ei ole pisavalt tugevad, tehnika ei ole korrektne, või on raskused liiga suured. Üks kehapool on sageli nõrgem kui teine, see võib tõstmisega süveneda. Tähtis on lihastasakaalu saavutamiseks treenida kõiki lihasgruppe, sest vigastused tekivad tavaliselt tasakaalust väljas lihasgruppidest.

Suusatamine:

Murdmaa: kõhulihased, õlalihased, käelihased, reienelipealihas, reie painutajad. Vabatehnika avaldab enam survet põlve ja puusaliigestele.

Mäesuusatamine: keha on pidevas pinges, reienelipealihas

Tennis/ sulgpall/ käsipall:

Pinge on eriti kätes-käsivartes. Pinge küünarliigeses, õlaliigeses, deltalihas, trapetsi alumine osa. Pingete tekkimisel küünarliigeses ja käsivarres on tavaliselt süüdi halb rüht, tehnika või ülekoormusest tulenevad pinged.

Squash:

Lisaks eelnevale lisanduvad squashis veel ka tuharad, reie- ja säärelihased, põlved,hüppeliigesed, selg. Squash annab seljalihastele suure koormuse samas kui kõht trenni niipalju ei saa, millest tulenevalt võib selg valu tegema hakata. Kõige lihtsam lahendus on teha lisaks seljavenitustele kõhulihaseharjutusi, kuna kõhulihased toetavad selga.

Korvpall:

Põlved on mõjutatud pidevast hüppamisest ja maandumisest, samuti jätab poolkükis asend põlve külgsidemed lõdvaks, mis soodustab vigastuste teket. Sääred ja achilleuse kõõlused valutavad hüppamisest. Reie painutajad on sageli pinges. Rinna ja õla lihased on pinges käte pidevast üleval hoidmisest.

Jalgpall:

Põlvevigastused tekivad sageli pööretest jooksmisel ja löömisel. Puusad, kube, jalad, põlved ja hüppeliigesed on pinges. Jooks suurel kiirusel, kiirendused ja pidurdused põhjustavad mikrotraumasid lihastes ja sidemetes.

Sport on eluviisi valimine. Tee seda teadlikult, kvaliteetselt ning  kauem, hoolides endast.

Hoolige enda ja oma lähedaste tervisest!

Kelli Palmsite
Eviva OÜ