Registreeri massaaž‎ile

Liitu Uudiskirjaga

Stress ja meie organism

Kuidas stress mõjutab sinu organismi

Närvisüsteemimages

Stressis olles – nii füüsiliselt või ka psühholoogiliselt – nihutab keha automaatselt kogu energia tajutva ohu suunas. Teadaolevalt „võitle või võitle“ situatsiooni vastuseks on sümpaatilise närvisüsteemi signaliseerimine, et vabastataks kehas adrenaliini ja kortisooli. Need hormoonid panevad südame kiiremini tööle, tõstavad vererõhku, muudavad seedesüsteemi protsesse ja võimendavad glükoosi taset vereringes. Kui kriis on läbitud, taastub organismi töö enamasti normaalsele tasemele.

Lihasluukonna süsteem

Stressi all lihased pingestuvad. Pikendatud stressi perioodidel tähendab lihaskontraktsioon keha jaoks pingepeavalusid,migreene ning mitmeid teisi lihasluukonna konditsioone.

Hingamisteed

Stress võib sind panna hingama raskemalt ja tekitada kiiremat hingamist – ka hüperventilatsiooni – mis võib viia paanikaatakkideni mõnedel inimestel.

Südameveresoonkonna süsteem

Akuutne stress – stress mis on hetkeline, näiteks ummikus istudes – viib suurenenud südamelöögisageduseni ja tugevamate südamelihas kokkutõmmeteni. Veresooned, mis viivad verd suurte lihasteni ja südameni laienevad, suurendades vere hulka, mis neisse keha osadesse suunduvad. Korduvad akuutse stressi episoodid võivad viia põletikeni pärgarteristes, mis võib ka viia südameatakkini.

Sisesüsteem

Nagu närvisüsteemi juures mainitud, vabaneb stressi ajal adrenaliin ja kortisool ehk stressi hormoonid. Maksale tähendab see aga enam glükoosi eritamist. See on veresuhkur, mis annab jõudu „võitle või võitle“ situatsioonides.

Seede elundite süsteem

Söögitoru – stress võib mõjutada sind sööma rohkem või vähem kui sa tavaliselt seda teed. Kui sa sööd enam erinevaid toite või kasutad enam tubakat või alkoholi, võid sa kogeda kõrvetisi või söögitoru limaskesta põletikku.

Viljakussüsteem

Meestel tähendab suurenenud kortisooli hulk, mis on stressiolukorras toodetud, et see võib normaalset funktsioneerimist häirida. Krooniline stress võib kahjustada testosterooi ja sperma tekkimist ning põhjustada impotentsi

Naistel võib stress tähendada menstruatsiooni tsükli häireid või veelgi valusamat mensest. Samuti võib see vähendada seksi isu.

https://www.facebook.com/pages/Anatomy-In-Motion/147107135344108

Lõpetuseks, mida siis stressi puhul teha, et see meie keha ei laastaks?

Esimeseks tuleks üldse tunnistada, et meil on stress – teadlikkus aitab teinekord pareminigi kui midagi muud – vahel suudab inimene siis automaatselt ennast maha rahustada, hingata sügavalt ning aeglaselt, võtta väikese pausi või muuta oma harjumusi. Enamasti tähendab see aga veidi enam endaga tehtavat tööd.

Mida võiks teha?

  • Kui vähegi võimalik, vähendada stressiallikat või leida endale mõni tegevus või mõte, mis aitab stressist üle olla.
  • Massaažis käimine aitab samuti kehal puhata ning aeg maha võtta – massaaž mõjub kogu organismile ja ka stressile rahustavalt, niiet me püsime kauem teatud situatsioonides rahulikud ja näeme enam positiivset
  • Trenn või füüsiline tegevus nagu seks aitavad meil stressi mitmeid kordi paremini taluda. Läbi füüsilise aktiivsuse, mis meile meeldib, vabaneb palju heaoluhormoone. See võrdub aga stressile maksahaagina.
  • Hea muusika ja tantsimine – jällegi seostub oma lemmik muusikapalaga hea olemine ning stress maandub. Tantsides kogeme me palju emotsioone. Tantsu kasulikkusest võite lisaks  lugeda veel allolevast artiklist.
  • Üksiolek või ennast sõprade ja kallitega ümbritsemine – hetk ainult iseendale aitab meil tihtipeale ennast kokku võtta ning situatsiooni kõrvalt näha. Koosolemine annab meile aga tuge ning aitab samuti stressile punkti panna.  Leidke endale just see sobiv.

Võimalusi on mitmeid ja igale inimesele sobib midagi erinevat. Mis just teil aitab stressiga toime tulla ? Kirjutage julgelt, kes teab ehk saab keegi mõtteid ja julgust ning abi stressiga toimetulekuks.

Stressivaba olemist!

Kelli Palmiste
Eviva OÜ