Kõrge vererõhk ehk hüpertoonia

Kõrge vererõhk on seisund, kus arterites on püsivalt kõrge rõhk, millest ka siis nimi tuleneb. Mis on üldse vererõhk? Vererõhk tähendab jõudu, mis lükkab verd meie veresoonte vastu – mida kõrgem rõhk seda enam peab süda tööd tegema. Mis tähendab, et kõrge vererõhu korral võib see tähendada kahjustatud organeid, erinevaid haigusi nagu neerude häired, aneurüsm, […]

Närvivalu ja närvikahjustus

Sinu närvisüsteem on seotud kõiega, mida su keha teeb. Sinu hingamise reguleerimisest kuni lihaste kontrolli ning külma, kuuma tunnetamiseni välja. Sinu kehas on kolme tüüpi närve või neuroneid: Autonoomsed närvid. Seda tüüpi närvid kontrollivad tahtmatuid või osaliselt tahtlikke tegevusi sinu kehas, nagu südamelöögid, vererõhk, seedimine ja temperatuuri regulatsioon. Motoorsed närvid. Need närvid kontrollivad sinu liigutusi […]

Jalgade tursed

Kuuma ilmaga kipume paiste minema ja tundub, et eriti suurt koormust saavad jalad, kuna nemad peavad kogu meie keha kaasa vedama. Ja kuna meie keha vereringlus toimub läbi südame – mööda artereid kogu kehasse ning mööda veene südamesse tagasi, pole ka midagi imestada, kui ka kergemate takistuste puhul on jalad esimesed, mis turse lähevad, sest […]

Massaaž ja operatsioon

Operatsioon on niiöelda suur trauma, millest taastumine võtab kaua aega. Paljud aga ei tea, et on olemas paar moodust massaaživallast, millega saab operatsiooni järgset paistetust alandada ning seega ka haava paranemist kiirendada. Nendeks on õrn lümfimassaaž ning kinesioloogiline teipimine – algselt orienteritud lümfiteraapiale ning hiljem võib lisada sinna ka toetava funktsiooni lihastele, liigestele.  Kuidas lümfimassaaž […]

Miks on oluline lasta ka väiksemal vigastusel korralikult paraneda?

Jala välja väänamine, põrutused, enda ära löömine jne jne. Kõik üsnagi igapäevased ja kerged vigastused, millele tihtipeale tähelepanu ei pööra. Mis siis aga juhtub, kui neid traumasid ei ravita ja käiakse läbi valu tööl ja tihtipeale ka trennis edasi? Haigetsaanud koht väljendab ennast enamasti turse, liigutuse raadiuse vähenemise ning valuaistinguga. Kui me ei anna puhkust vaid […]

Lümfisüsteem ja lümf

Üsna mitmel juhul mainin ma sõna lümfisüsteem ja et see on meie immuunsüsteem. Mida ta aga siis õieti teeb ja kus paikneb ? Faktiliselt rääkides ei ole lümfisüsteem meie ainus immuunsüsteem vaid selle suur osa, aidates meil võidelda erinevate nakkustega. See süsteem on üsna sarnane veresoonkonnale nii ehituselt kui ka klappide töölt.  Lümfisooned koguvad vedelikku, […]

Välja väänatud pahkluu

Välja väänatud pahkluu on väga tavaline trauma. Ümmarguselt 25 000 inimest kogevad seda iga päev. Pahkluu võivad välja väänata nii sportlased kui mittesportlased, lapsed ja täiskasvanud. See võib juhtuda, kui teed sporti ja võtad osa füüsilisest tegevusest. See võib ka juhtuda, kui astuda ebatasasele pinnale või astuda lihtsalt vale nurga all. Kuidas see juhtub? Oma […]

Veenilaiendid

Me kõik oleme näinud jalgadel ilutsevaid pindmisi veene ehk veenilaiendeid, mis asetsevad enamasti säärtel ja reitel. Massaaži tulles

Lümfimassaaž – erinevus tavamassaažist, seos tselluliidimassaažiga?

Antud info koostasin oma õpetaja Raili Raigu antud materjalidel. Kuna teema on väga spetsiifiline, palun kannatust ja ma loodan, et suudan küllalt selgelt ning võimalikult arusaadavalt seletada, millega tegu ja miks see on hea abi. Kindlasti lugege ka näidustusi ja vastunäidustusi – kui tekib küsimusi siis kirjutage julgelt. Head info kogumist! Mis on lümf?