Terviseliikumine

Koguaeg räägitakse elustiilidest ning tervislikest eluviisidest – tuleb ennast treenida, et igapäeva elukvaliteet oleks parem, ei tekiks suurt ülekaalu ning organism töötaks sujuvamalt. Mis need mõisted aga endast oma lihtsuses kujutavad ja kuidas saaks igapäevaste muudatustega oma elustandardit parendada ? Artikkel põhineb koolist saadud õpetaja materjalidel (Health and Training, Veti-Matti Hemmo, 2005) ning oma kogemustel.

Terviseseisundi all mõeldakse, kõiki füüsilise seisundi osavaldkondi, mis liituvad tervise või tegevusvõimega ja mida füüsiline Terviseliikumineaktiivsus mõjutab positiivselt ning füüsilise aktiivsuse puudumine mõjutab negatiivselt.

Terviseliikumine on kogu selline füüsiline aktiivsus, millel on positiivne mõju tervisele. Terviseliikumise näitajad on regulaarsus, optimaalne koormus ja järjepidevus. Optimaalse koormusega liikumise all mõistetakse ükskõik millist füüsilist aktiivsust või liikumisviisi, mille kestel hingamine intensiivistub mõnevõrra, kuid inimene suudab normaalselt rääkida.

See on ju lisa ajakulu…

Ei pea ilmtingimata eraldi terviseliikumist harrastama, kui oma igapäevaelu aktiivsus on piisavalt koormust andev, sest oma terviseseisundi eesmärk määrab suuna. Samas kui võetakse aega, et harrastada liikumist igapäevasele aktiivsusele lisaks, toetab see terviseliikumise ideed. Peamine on aga võtta terviseliikumist kui elustiili osa, millele ei mõteldagi –  kõnni või sõida jalgrattaga tööle, alati kui see on võimalik, kasuta lifti asemel treppe, lükka lund, niida muru, korista tube – higista ja saavuta hingamise intensiivistumine iga päev ja mis kõige tähtsam liikumine peaks olema põnev, et üldse tekiks tahtmine liikuda. Kokkuvõttes, kui tulla bussipealt varem maha ning jalutada 10 minutit kodupoole ja nii iga päev on juba astutud mitusada sammu oma tervise heaks.

Samm edasi

Treeniv liikumine on selgelt terviseliikumisest suurema koormusega, see on eesmärgipärasem ja hõlmab endas teatavaid riske – igal spordialal on omad kiiksud ja neisse tuleks suhtuda teadlikult ning oma keha armastades. Selle all mõtlen ma soojendust ning venitusi – iga teadlik samm, mis sportides tehakse arendab lihast ning parendab tervist. Kui tahta oma lihaseid looduslikult kasvatada, arendada ning lihasmälu treenida annavad just lihtne soojendus ning hiljem venitused selle efekti. Rääkimata traumade ja vigastuste riski suurest langemisest.

Terviseliikumine kui tark laiskus

Terviseliikumise juurde tagasi tulles, teaduslikult on tõestatud, et igapäevane liikumine tõstab enesetunnet, aitab kehakaalu kontrollida, tõstab tähelepanuvõimet ning parendab une kvaliteeti. Kui on rakse tõusta diivanilt ja nõusid pesta siis mõtelge et see paneb ainevahetuse tööle ning raskustunne söögist kaob. Rääkimata faktist, et kohe ära pestud nõud näitavad inimese tarka laiskust – kohe asjad oma kohale panduina vähendavad hiljem tehtavat tööd ja töö raskusastet.

Jalutuskäik kodu lähedal olevasse poodi koos lastega näib aja ning närvide raiskamisena, kuid kui selle asemel nautida liikumist ning väikest aega, mis veedeti pere seltsis saab tüütust kohustusest kasulikult veedetud aeg, mis on osavalt kombineeritud ka laste energia kulutamisega. Igal juhul hakkab organism kaloreid kulutama ning te leiate rohkem energiat iga päev.

https://www.facebook.com/pages/Anatomy-In-Motion/147107135344108

Tervis versus toitumine ning arstirohud

Kui tahta näha välja särav ning terve ei käi siia võrrandisse toidu ning joogiga igapäevane liialdamine, ka teadlik toitumine on oluline, kuid kui liialdamine on niivõiteisiti päevakorral peaks seda olema ka liikumine, et natukenegi käeolevat tasakaalustada. Liikumine ning ka kerged, teadlikud venitused aitavad leevendada lihaspingeid ja igapäevaelu stressi. Võtke enda jaoks iga päev 10 – 30 minutit, mis muidu mööduks ehk diivanil teleka ees – hoidke raha kokku arstirohtude pealt ning hilisemate terviseprobleemide arvelt.

Hoolige enda ja oma lähedaste tervisest!

Kelli Palmiste
Eviva OÜ