Tsüst

Tsüst on suletud kapsel, mis sisaldab enamasti vedelikku, kleepuvad või gaasjat materjali – väga sarnaselt villile.

Kuhu tsüst tekkida võib?

Tsüstid võivad tekkida koes ja mõjutada ükskõik, mis osa meie kehast. Nende suurus varieerub mikroskoopilisest kuni mõne spordiala ballini – suured tsüstid võivad ka organite asetust mõjutada.

Tsüst on normaalne osa koest, kus ta asetseb. Sel on membraan ja eraldi osa lähemast koest – välist osa kutsutakse tsüstiseinaks. Kui kotike pole täidetud vedeliku või gaasi vaid mädaga pole see enam tsüst vaid mädapaise.

Mis tsüste tekitab?

  • Kasvajad
  • Geneetiline konditsioon
  • Põletik
  • Areneva loote organi viga
  • Defekt rakkudes
  • Kroonilised põletikulised konditsioonid
  • Kehas asetsevate juhade blokid, mis tekitavad vedeliku kuhjumist
  • Parasiit
  • Kokkupõrke vigastust, mis teeb juha katki.

Sümptomidovaries1

Sümptomid ja märgid varieeruvad üsna suurel määral, oleneval millist tüüpi tsüstiga on tegu. Enamasti tunnetab inimene, et tal on tekkinud ebanormaalne klomp/mühk – mis on tavaline, kui tsüst on naha all.

Rinnatsüstidest saab aimu kui neid katsuda – need on ka tihtipeale valusad

Ajus asetsevad tsüstid võivad tekitada peavalusid, koos teiste sümptomitega

Keha sisesed tsüstid näiteks neerudes või maksas ei pruugi omada ühtegi sümptomit ja võivad olla teadmata enne kui tehakse pildi skanneering nagu ultraheli.

Ravi

Nagu on erinevaid tsüste erinevad ka ravimeetodid – kõik oleneb tsüsti suurusest, asukohast, suurusest ning ebamugavusest, mis ta põhjustab.

Väga suured tsüstid, mis tekitavad sümptomeid eemaldatakse kirurgiliselt.

Võimalus on ka,et arst otsustab lihtsalt tsüsti tühjaks lasta, sisestades süstla või kateedri. Kui tsüst on ebamugavas kohas kasutatakse tihtipeale tsüsti tühjaks laskmiseks radioloogilist pilditehnikat.

Vahel tehakse ka lisatestid vedelikule, et teada saada ega pole tegemist vähiliste rakkudega.

Tihtipeale ilmnevad tsüstid mõne kroonilise või meditsiinilise konditsiooni tõttu nagu näiteks polütsüstiline munasarjade sündroom, mis puhul arst sekkub kirurgiliselt.

Mõned kõige tavalisemad tsüstidacne_cyst-115

  • Aknetsüst
  • Jalgratturi tsüst – patsient tunneb kühmu ja jäikust põlveõndlas. Valu suureneb kui jalga sirutada füüsilise aktiivsuse ajal. Enamasti põhjustab tsüsti artriit või kõhre rebend.
  • Rinnatsüst – Tihti valulik ning vajab vedeliku välja laskmist. Mõningad uuringud osutavad, et tsüsti tekkimine rinnas võib olla märgiks, et rinnavähi risk on suurenenud
  • Dermoidtsüst – Tsüst, on sagedamini kaasasündinud naha kujunemise häirest põhjustatud moodustised nahaaluses koes, harvem näiteks munasarjas esinev tsüstjas kasvaja.

http://bit.ly/1GAoCpZ

Tsüste on veel mitmeis eripaigus ja kahjuks pole meist keegi nende eest kaitstud. Kuid oma keha jälgimine ning arstidega konsulteerimine hoiab raskemad tagajärjed ära.

Tsüsti vaba keha!

Kelli Palmiste
Eviva OÜ