Turf toe ehk suure varba ligamentide rebend

Rebend tekib ligamentidesse ümber suure varba, mis töötavad kui hinged, mis lasevad varbal teha üles-alla liigutust.  

Kui sa kõnnid või jooksed alustad sa iga astet tõstes oma kanda ja lastes kogu oma keharaskusel langeda jalapäkale. Teatud ajahetkel viid sa ennast edasi „surudes“ oma suurt varvast ära ja lubades kogu raskusel minna üle teisele jalale. Kui varvas püsib aga maas millegi pärast nö lamedana ja ei tõuse, et ennast ära tõugata, viidki sa ennast olukorda, kus vigastus sellele piirkonnale on kerge tekkima. Ka kui sa komistad või kukud ja varvas püsib lamedana, tekib sama efekt nagu siis kui sa istudes viid varba oma tava raadiusest kaugemale, põhjustades sellega varba ülevenituvuse. See ülevenituvusse viimine, mitmeid kordi või jõuga võib/põhjustab ligamentide rebendi, mis ümbritsevad liigest.

Sümptomid:

  1.  tase: kerge venitus, lokaalne valu, vähene paistetus ja sinikas
  2.  tase: võimalik, et kuuled kerget raksu, kui trauma juhtub. Tundlikkus, keskmine paistetus, sinikas ja liikuvusraadiuse kadumine; on tekkinud osaline kapsli ja ligamentide rebend, kuid liiges ise ei ole kannatada saanud
  3.  tase: äge paistetus, sinikas ja liikuvuse kadumine; täielik kapsli ja ligamentide rebend; võimalik, et ka liigese nihe.

Kui tegemist on esimese tasemega avalduvad sümptomid enamasti aeglaselt ja juhul kui vigastus kordub, süvenevad tasapisi aja jooksul. Kui rebend tekib äkki mõne tugeva liigutuse tagajärjel ilmnevad sümptomid koheselt ning lähevad 24 tunni jooksul hullemaks.

Kes on riskirühmas?c173100a1c27b9096ae6edd061c9d1c1

Nagu öeldud tekib see vigastus enamasti mõne äkilise truama tagajärjel, ehk harilikult juhtub seda sportlastel. Eriti sellistel, kes kannavad jalgpalluritega sarnaseid jalanõusid, mis lubavad jalal liialt ette painduda.  Smas võib see ka juhtuda niisama murul, kui jalanõud ei anna jalale piisavad toetust.

Kõik trennid, kus suur varvas võib saada kannatada kuskile taha kinni jäämise tagajärjel või kus varvast lükatakse kõvasti takka – eriti jooksmine,hüppamine – on alad, mis on niiöelda riskirühmas.

 

Ravi

Esmalt tuleks kerge vigastuse puhul anda jalale trennist kerget puhkust 3-4 nädalat. Kui probleem süveneb ja muutub krooniliseks võib taastusaeg venida ka kaks kuni kolm korda pikemaks.

1 tasemega tuleks anda vähemalt 2 – 3 päeva puhkust. 2 tase nõuab juba kuni kahte nädalat ja 3 tase 3 -6 nädalat. Kui jalg ei parane tuleks mõtelda kirurgilise lähenemise peale.

Seattle-physical-therapy-for-turf-toe

Kõige parem ravi raskemate juhtumite puhul on siinkohal ortoos. Sealt edasi, mida kergemaks tulevad kõikvõimalikud teipimised, mis takistavad varbal liialt ülespoole painduda. Samuti aitab kui kanda jäiga tallaga jalanõusid, millel on pehme sisu. Kui vaja võtta ka põletiku vastaseid ravimeid.Ka aitab paranemisele kaasa kui teha tallale tennispalliga massaaži – veeretad istudes palli talla all. Ka varvaste niiöelda laialiajamine aitab lihase ja ligamentide paranemisele kaasa.

Info artiklisse tõlkisin : http://bit.ly/SPVpRk  ja http://bit.ly/1hQVAbb

Tegemist on järjekordselt vigastusega, mis tundub tühine ja ei vaja väga palju tähelepanu. Tegelikkuses on see aga tüütu probleem, mis õige ravi korral ei muutu kiiresti krooniliseks, mis tähendab et  trenn ei jää tegemata.

Terveid varbaid

Kelli Palmiste
Eviva OÜ