Registreeri massaaž‎ile

Liitu Uudiskirjaga

Venitamine – hea või on see kurjast?

Väga palju on juttu sellest, et venitamine on kasulik, viimasel ajal on aga hakatud sellele risti vastupidist väitma ning levib arusaam, et venitamine on mõtetu, seda pole vaja ja sellega tehakse endale hoopis liiga. Siinkohal mainin kohe ära – pilatese ja jooga armastajad, kõik on hästi – te ei tee endale liiga, kui te teete kõiki harjutusi kontrollitult.

Kuidas siis asi ikkagi on?

Läbi kõlavad peamiselt järgnevad väited

  • venitamine on ohtlik
  • venitamist kui sellist ei ole olemas

Vaadelgem neid väiteid lähemalt.

Venitamine on ohtlik?

Jah on küll. Samamoodi on söömine, trenn, laiskus… kõik asjad on ohtlikud, kui neid teha liiga palju ja valesti. On tõsi, et liiga tugev venitamine või trenni ja venitamiste ühildamine vales järjekorras ja vahekorras võib viia vigastusteni.

Näiteks staatiline venitamine ( viid lihase/liigese venitusse ning hoiad seda asendit 30 sekundit kuni 2 minutit ) enne treeningut viib tihtipeale lihase ülevenimiseni, kiudude kokkukleepumiseni ja seega jõu vähenemiseni. Samuti pole pärast teatud vigastusi soovitatav kõiki venitusi teha – näiteks kui oled vigastanud alaselga ei tohiks sa mõningaid hamstringidele või puusa painutajatele mõeldud venitusi enam praktiseerida, kuna see võib alaseljale liialt koormav olla.

Niiet jah venitamine on ohtlik kui seda valesti teha.

Venitamist / venimist pole olemas

Lihas on oma lõdvestunud olekus 50 % pikem, kui tavalises pool kokkutõmbunud asendis. Seega tähendab siinkohal „venitamine“ mitte lihaskiudude pikendamist vaid lihase treenimist, et nad hoiaksid endas vähem ebavajalikku toonust.

Millal siis venitada?

Venitamine on omal kohal, kui te tunnete, et teil puudub õige liigutusraadius, painduvus või võimalus teha mõningaid liigutusi, mida te sooviksite teha. See oleneb teie sihist ja olekust. Mõningad inimesed lihtsalt vajavad venitamist et tulla paremini toime oma igapäeva toimingutega. Kas on tegu aja jooksul pingestumisega või pärast traumat taastumisega – kui see neile sobib ja nad teevad seda õigesti ei ole see halb.

Millal on siis õige aeg?strecting5

Enne trenni ei ole mõtet pikka staatilist venitust hoida. See vähendab lihasjõudu ja kuna pahatihti ei joosta ega liigutata enne venitamist ennast just väga pikalt, on lihas külm ja vigastus on kerge tulema. Enne trenni tuleks teha kerget sörki, õla-puusa ringe jmt.et saada lihased soojaks. Kui te arvate et te siiski soovite venitada, tehke seda järgnevalt. Viige lihas venitusse hoidke 2 sekundit laske vabaks ja korrake – nii tekitate te lihasesse toonust mitte ei venita lihast üle.

Staatiline venitus kuulub aga treeningu lõppu – siis kui lihased on treeningust soojad.

Venitamisvõimalusi on palju – millist kasutada?

Tõepoolest profisportlastele on väga palju erinevaid tüüpe venitusi, mida nad kasutavad. Kui sa oled aga pühapäeva sportlane ja venitad vähe ei ole midagi halba ülalkirjeldatud venitustes, mida me teame juba aastaid.

Niiet kui mul ei ole vigastusi ja ka otsest põhjust siis ma ei peagi venitama?

Võimalik. Kui su treeningkava on hästi koostatud ja sisaldab endas igasugust liikumist, kõigile liigestele ei ole sul tõepoolest eraldi venitamist vaja. Siiski enamikel see kahjuks nii ei ole.

Artikkel on koostatud aadressilt http://goldmedalbodies.com/ leitud inglis keelse teksti põhjal.

Lisaks on meie praegune töösuund pigem istuv ja väheliikuv – see tähendab aga kangeid liigeseid ja lihaseid. Seega, kui teil on mõni treener kelle käest küsida, millised venitusharjutused on head ja millal on neid mõtet teha küsige – pange teadmised kokku oma eesmärkidega ja kui te tunnete,et venitamine teid aitab – siis ei ole see halb. Kui teil on võimalik käia palju massaažis kasutage seda võimalust, kui te eelistate massažirullikut pärast trenni ei ole ka see vale. Peamine, et te kuulaksite oma keha ja ei treeniks teda lukku.

Pingevaba trenni!

Kelli Palmiste
Eviva OÜ